“Mõni aasta tagasi oli meil Rootsis palju kasutult seisvaid puhureid. Need lülitati välja tuleohutusega seotud põhjustel, sest kardeti, et ventilatsiooniseadmed võivad soodustada tulekahjusid,” räägib Tomas Fagergren, Brandskyddslageti vanemkonsultant ja rajatiste tuleohutuse erispetsialist Rootsist.

Tegelikkuses läheb selleks, et puhur tulekahju korral olukorda mõjutaks, vaja tunduvalt mahukamaid õhuvooge. “Praegu on Rootsis kombeks hoida puhurid sees just tulekahju leviku takistamiseks, ja need on seadistatud nii, et tuli neid ei kahjusta. Puhurite abil on võimalik õhurõhku tulekahju ajal langetada, kui põlemisgaaside leviku osaline takistamine jätta väljuva õhu süsteemi hooleks.”

Siseneva õhu lõõrides on alati nii, et kui tulekahju ajal muutub õhurõhk ruumis kõrgemaks kui siseneva õhu vasturõhk, hakkab õhuvool liikuma teistpidi. Selles mõttes on siseneva õhu pool suitsu levimisele vastuvõtlikum ja suurem osa põlemisgaasidest levib just siseneva õhu lõõride kaudu. Seetõttu on õhu tagasivoolu kaitseklapp Rootsiks väga populaarseks muutunud. See sulgub, kui õhurõhk tulekahju ajal liiga kõrgeks tõuseb. Rootsis toimitaksegi praegu peamiselt nii,” räägib Tomas Fagergren, kes tegutseb tuletõrjetehnika konsultandina ka Soome ettevõttes Stravent Oy.

Ehitusprojekti eeskirjad

- Kui ajaloos tagasi vaadata, toimus Rootsis suur muutus 1990date aastate keskel, mil meil jõustusid uued ehituseeskirjad. Ehitusprojekti eeskirjad anti esmakordselt välja 1994. aastal. Hiljem suur osa eeskirjade tekstidest kadus ja hakati rääkima funktsionaalsest kalkulatsioonist. Teostusele esitati teatud nõuded, näiteks ei ole põlemisgaaside levimine põlengukollete vahel lubatud, kuid seda, kuidas seda praktikas teostada, ei öelnud keegi.” Samal ajal koostas Tomas Fagergren koos kolleegi, professor Lars Jenseniga LHT-s käsiraamatu kliima- ja ventilatsioonisüsteemide tuletõrjetehnikast. “Uurisime sel ajal põhjalikult tulekahjusid, seda, mis põlengu ajal täpselt toimub ja kuidas see kliima- ja ventilatsioonisüsteemi mõjutab. Leidsime, et tulekahju ajal tekib ülerõhk, mis harilikult soodustab põlemisgaaside levimist. Rootsis kirjeldati sel ajal esmakordselt põlengu kulgu ja tulekolde termilist laienemist. Sellest lähtudes hakkasime uurima puhurite kasutamist, et näha, kas neid oleks võimalik ka tulekahju ajal kasutoovalt rakendada. Küsimus on õhurõhu, õhuvoolude ja temperatuuri kontrollimisest, ilma et suits erinevate põlengukollete vahel leviks,” selgitab Fagergren. “Oleme Rootsis uurinud mitmesuguseid erinevate puhurirakendustega süsteemilahendusi. Süsteemi projekteerides tuleb põlemisgaaside levimine teatud moel lahendada. Olen siin Soomes näinud, et kasutatakse üpris palju suitsugaasisiibreid. Tulekahju tekke korral lülitatakse puhur välja ja siiber suletakse, täpselt nii, nagu Rootsiski varem tehti.”

Straventi meetod

-Teine võimalus on kasutada puhureid, mis takistavad põlemisgaaside levimist siseneva õhu lõõride kaudu.” See ongi Straventi “töötavate puhurite” kontseptsioon Soomes. Ettevõtte esindajad on tegevdirektor Timo Karkulahti juhtimisel mööda Soomet ringi sõitnud, esitledes konsultantidele ja ametiisikutele puhurite kasutamise mudellahendusi. “Mudel on Soomes nii uus, et see tuleb esmalt idee tasandil omaks võtta,” tõdeb Fagergren. Ta teab omadest kogemustest, et see on vähemalt ventilatsioonivaldkonnas keeruline protsess.

-See võtab aega, kuid ma usun, et tegemist on põneva lahendusega. Sageli jõuavad niisugused küsimused lõplikuks lahendamiseks projekti ventilatsioonisüsteemide peaprojekteerija, tuleohutuskonsultandi või muu vastutava spetsialisti juurde. Meie kontseptsiooni abil saab kulusid märgatavalt vähendada. Selles punktis on Soome ja Rootsi vahel märkimisväärne lõhe, erinev vaatenurk,” räägib Fagergren.

- Tomas Fagergren esitab näite selle kohta, mis varem tulekahju ajal toimus. “Tulekahju tekkides hakkab õhurõhk suletud ruumis langema, mahutavus aga tõusma. Varem nimetati seda nähtust põlenguvooluks. Mida rohkem ruumi mahutavuse tõusu takistatakse, seda kõrgemaks tõuseb rõhk. Põlenguaegse õhurõhu määrab sellegipoolest just suletud hooneosade vaheliste konstruktsioonide õhutihedus. Mida suurem see on, seda kõrgemaks õhurõhk põlengukoldes kasvab. Kui ruumi ülerõhk tõuseb siseneva õhu vasturõhust kõrgemaks, muutub põlenguvoolu suund ja suits hakkab levima vastuvoolu. Kui sel hetkel puruneb aken, siis õhurõhk langeb ja õhuvoolu suuna määravad üksnes puhurid.”

- Just niisugustes olukordades soodustavad puhurite kasutamine ja tagasivooluklapp tulekahju ajal tekkiva õhuvoolu kontrollimist praktikas, et suits ventilatsioonisüsteemi kaudu ei leviks. “Siin astub pilti ka Basic tagasivooluventiil,” selgitab Fagergren. “See toimib täisautomaatselt ja paigaldatakse tulekahjusektsiooni siseneva õhu lõõri. Väljuva õhu puhur on sisse lülitatud. Tulekahju ajal õhurõhk tõuseb. Kui see vasturõhust suuremaks muutub, sulgub tagasivooluklapp. Kui rõhk ei tõuse, siis klapp ei sulgu.”

- Väljuv õhk ei ole põlemisgaaside levimisele vastuvõtlik, kuna sellel on väike alarõhk. See ongi Straventi idee lähtekoht. “Tänu sellele ei sõltu süsteem suitsuanduritest. Süsteemi võib võrrelda näiteks suletavate siibritega, mis aga tähendab, et tulekahju tuvastamise aeg on oluline. Kui põleng nii siseneva kui ka väljuva õhu lõõris asuva siibri abil ruumi suletakse, luuakse tegelikult veel suurem põlengurõhk, sest väljuv õhk ei tekita siis enam õhuvoolu laienemist. Kui aga puhurid on sisse lülitatud, jääb põlengurõhk kokkuvõttes madalamaks, ning lisaks juhib süsteem end täiesti ise.”

Standard takistab arendustööd

Standard on lõppkokkuvõttes negatiivne asi, väidab Fagergren. “Standard pärsib arengut, sest standardiseerida saab ainult olemasolevaid lahendusi. Olukord on standardite tõttu üpris staatiline, ja sellest on kahju. Rootsis on võimalik lahendada probleem soovi korral vastavalt standardile, kuid seda saab lahendada ka analüütiliselt. Standardist saab mööda minna ja probleemi muul moel lahendada. Sellisel juhul tuleb muidugi veenduda, et lahendus praktikas toimiks. Selleks on olemas uued abivahendid. Näiteks on võimalik välja arvutada kliima- ja ventilatsioonisüsteemi voolu- ja tuledünaamika. Sama asja on võimalik teha ka analüütiliselt. Just selles osas tahaksin näha muutust eelkõige Põhjamaades,” räägib Tomas Fagergren.

Tuleks rohkem mõelda, mida annaks teha ja kuidas teha seda analüütiliselt. Minu arvates on funktsionaalsel kalkuleerimisel suured eelised.

Konsultantide veenmine on raske

Tomas Fagergreni arvates on konsultante analüütilise kalkuleerimise plussides üpris raske veenda. Projekti planeerimiskulud kasvavad, mistõttu eesmärgiks tuleb võtta ehituskulude väljaarvestamine. “Minu arvates ei oleks puhurite kasutamine Rootsis nii populaarne, kui see selgesti nähtavat majanduslikku kasu ei annaks. Küsimus on just selles, kas tulekaitsesse investeeritakse suuri summasid või mitte. Parimal juhul ei lähe tulekaitsesüsteeme ju kordagi tarvis. Suundumusi jälgides võib tõdeda, et sprinklerite arv on viimasel ajal kasvanud.

- Üksiktoodete asemel tuleks näha tervikut. Tooteid standardiseeritakse meeleldi, kuid tervikut ei nähta, ja sellest on kahju. Töötan konsultandina ja teen üsna palju koostööd nii projekteerijatega kui ka otse ehitusettevõtjatega. Lahendused peaksid seega olema kuluefektiivsed. Tuleb leida lahendusi, mis on lihtsad, kuluefektiivsed ja seetõttu äärmiselt turvalised. Ja just seda puhurite kasutamine tulekahjuolukorras ongi.”

Passiivmajad esitavad väljakutse

“Puhurite kasutamisega seoses peetakse ehitusettevõtja ja tuletõrjeameti vahel sageli vestlusi. Projekteerimisfaasis on pooltel alati veidi erinevad eesmärgid. Rootsis kulgevad asjad minu arvates pigem tuletõrjeameti tahtmist mööda. Nii Lundis kui ka Luleås on tuletõrjujate ametikool. Eelkõige just tuleohutuse alal on viimase kümne aasta jooksul palju toimunud. See on olnud põnev valdkond.”

“Praegu ehitatakse palju passiivmaju. Need on üsna õhutihedad. Majade hermeetilisus tõstab põlengu korral õhurõhku ja see on asja negatiivne külg,” nendib Fagergren.

- Mida hermeetilisemad konstruktsioonid on, seda kõrgemaks rõhk tulekahju korral tõuseb. Nii see paraku lihtsalt on. Passiivmajade hermeetilisust võiks arvesse võtta montaažilahenduste juures, kui asjast teadlik ollakse. See, kuidas asi õnnestub, selgub alles viiekümne aasta pärast. Trendid tulevad ja lähevad, kuid energiakulu on viimase kümnendi jooksul uskumatult palju kasvanud. Usun, et energiamajandus on kindel tulevikuala.

Puhurite kasutamine sobib eriti hästi korrusmajadesse, haiglatesse ja hotellidesse, kus on mitmeid põlengusektsioone, või hoonetesse, kus elavad vanemad inimesed,” tõdeb Tomas Fagergren.

Kolmepoolne vestlus on oluline

- Rootsis räägin ma palju põlemisgaaside levimisest. See on ulatuslik teema, mida mõjutavad alati kolm asja: tulekahju, ehitis ning kliima- ja ventilatsioonisüsteem. Seetõttu on oluline teha koostööd,” sõnab Fagergren.

Tekst ja fotod: Börje Takolander (VVS-leht, nr 3/2013)