Mõõdistused tehti talvel 2009 – 2010 ja eesmärgiks oli selgitada välja erinevate õhuvahetuste efektiivsus eemaldada ruumist ebapuhtaid osakesi ja CO 2.

Ehitis on võetud kasutusele 2009 sügis. Klassiruumid olid tehniliste näitajate poolest identsed. Kihistuva õhuvahetuse õhuhulk oli 6 l/s ja segunevas õhuvahetuses 8 l/s inimese kohta.

Mõlemis ruumis asetsesid väljatõmbe avad uksekohal laes.

Seguneva õhuvahetuse sissepuhke seadmena kasutati düüskanalit, mis oli paigaldatud klassiruumi esi- ja tagaosa seinale.

Kihistuvas õhuvahetuses kasutati Stravent OY sissepuhke seadmena düüstoru S 11, mis oli paigaldatud klassiruumi tagaosasse ja S 44 seadet ,mida oli 2 tk paigaldatud ruumi esiosasse. Kasutuses oli ainult düüstoru, kuna klassihoone täituvus oli projekteeritust väiksem.


Mõõtmised sooritati 90 minuti õpitunni ajal. Mõlemis klassiruumis mõõdetud tulemused õhu puhtuse ja  CO 2 eemaldamise efektiivsuse osas olid suhteliselt võrdsed.

Seega õhuvahetuse seadmed oma eesmärgi täitsid, kuid segunev õhuvahetus vajas
33 % suuremat õhuhulka, mis tähendab üle 100 % rohkem elektrienergiat puhurimootori töös.

Saadud tulemused kinnitavad REHVA 2008 lehes ilmunud artikli seisukohti, et tõrjuvas ( kihistuvas) õhuvahetuses võib kasutada 30 % väiksemaid õhuhulki kui segunevas õhuvahetuses.

Küsimus: Kas on mõistlik projekteerida ruumide õhuvahetuseks süsteeme, milles kasutatav ventilatsiooni mootorite efektiivsus on alla 50 % ?


Stravent Oy